Ma tegin praktika aines “Mis tunne on olla matemaatikaõpetaja”. Praktika sai läbi viidud Miina Härma Gümnaasiumis Janika Kaljula juhendamisel 6.e klassiga. 6.e klass ei ole tavaline klass, tegu on rahvusvahelisel õppekaval õppivate välismaalastega. Enamus õpilasi on Eestis lühiajaliselt, kuni nende vanemad töötavad näiteks ülikoolis ning siis lähevad järgmisesse riiki (saavad jätkata sama õppekavaga). Klassis oli alla kümne õpilase.
Esimest korda käisin Härmas 18 november, kus ma peamiselt jälgisin tundi, kuid käisin ka klassis ringi ja aitasin õpilasi. Parasjagu lõpetati harilike murdudega.
Teine kohtumine toimus 28 november. Sai tehtud algust protsentidega, minu roll tunnis oli enam vähem sama, mis eelmine kord. Janika kutsus mind ka 8. ja 12. klassi tundi (eesti klassid). Kaheksanda klassiga ma palju ei teinud, kuid 12 klassi juures käisin ka klassis ringi ning andisn vihjeid trigonomeetria ülesannete lahendamisel.
Kolmandal korral, kui ma Härmas käisin, siis ma ei kohtunudki 6.e klassiga, sest vahepeal oli üks õpetaja haigeks jäänud ning seega ma sain hoopis 5.e-ga kokku. Õpetaja oli neile andnud arvutist teha matemaatilisi mänge. Ma abistasin neid mängude avamisel ja jälgisin, et kõik ikka matemaatikaga tegeleks.
Kui eelmine kord sain üksi olla 5.e klassiga, siis 5 detsember sain olla üksi 6.e klassiga, sest sama õpetaja oli endiselt haige. Janika oli see ḱord viienda klassi juures ning mina siis kuuenda. Tegime protsent ülesannet, mille juurde käis ka info otsing. Oli vaja leida erinevate maailma osade SKP ja elanike arv ning vaadelda erinevaid protsente ja suhteid.
9. detsembril oli neil hindelinetöö. Tööd ma kahjuks ette valmistada ja hinnata ei saanud, aga korda sain jälgida ning natuke aidata, kus vaja. Nad üritasid leida seost kümmnendmurdude erinevate perioodide vahel ning ühtlasi, et millise nimetaja korral tekib perioodiline kümnendmurd.
Lõpuks koostasin ka ise materjale. 12. detsember tegelesime endiselt protsendiga ning täpsemalt siis lõplike ja lõpmatute kümnendmurdudega. Janika arvas, et oleks tore, kui nad saaks ka natuke exeli kasutamist õppida, nii et koostasin töölehe ja sinna juurde exeli tabeli, et uurida siis kümnendmurde ning lõpuks üritasime jõuda kokreetsele lahendusele, et millise nimetajaga milline kümmnendmurd tuleb. Ühtlasi leidsin neile teemat kokku võtva materjali.
16. detsember sain 100% ise tunni ettevalmistada ja läbi viia. Kuna jalka MM oli lõpusirgele jõudmas ning finalistid olid juba teada, siis tuli see kord protsent ülesanne kahe finalisti 2022 aasta statistika peale. Poisid olid ka mõnes varasema tunnis maininud, et nad vaatavad jalgpalli, nii et tundus, et tegu on ülesandega, mis võib neile huvi pakkuda. Arvasin õigesti, kõik olid väga rahul. Ühes ülesandes oli jäänud näpukas sisse ning ma polnud kirjutanud olulist arvu, aga kuna ma kirjutasin kogu statistika endale päevikusse välja, siis sai kiirelt tahvlile kirjutatud see arv ning sellest polnud katki midagi.
Algselt oli planeeritud ühepoolega tööleht ning ma koostasin esimese pildi peal nähtava töölehe, aga siis sain aru, et parem oleks, kui pooled ülesanded oleks teist tüüpi ning koostasin teise pildi peal paistva lehe. Lõpuks sai tööleht prinditud kahepoolselt. Õpilastest vist ei saanud keegi aru, et nad saavad vastuseid spikerdada teiselt poolt.
Viimane kohtumine toimus 19 detsember ning see oli väga hea kokkuvõte minu praktikale. IB õpikud on koostatud nii, et ülesanded oleks elulised ning enamasti on lisaks punkte, mis on üldist silmaringi harivad. Esimeses tunnis, kus ma käisin oli ülesandeks harilike murdudega teisendada üht retsepti erinevate koguste küpsiste jaoks. Lisa ülesandena oli seal vaja koostada esitlus oma kultuuri ühe tähtsa toidu kohta (lapsed oli igalt poolt maailmast). Viimases tunnis nad esitlesid oma esitlusi.
Kokkuvõte siis kuuest tunnist, kus ma ei olnud enam lihtsalt vaatleja rollis:
1) Tund 5.e klassiga. Tunni eesmärk oli peast arvutamise harjutamine matemaatiliste mängude abil.
Õpilastele sai võetud arvutid ning me otsisime erinevaid korrutustabeli põhjal mänge.
2) Tund 6.e klassiga. Tunni eesmärk oli õppida protsentarvutust vaadeldes, milline on SKP ja rahvaarvu suhe protsentides.
Tegime ülesande õpikust, kuid kahjuks ei jõudnud seda lõpetada. Aga põhiosa jõudsime ära teha. Õpilased tegid endale tabeli vihikusse ning info otsimiseks kasutasid telefoni. Mina kirjutasin kõik ka tahvlile.
3) Tund 6.e klassiga. Tunni eesmärk oli teisendada harilikkemurde kümnendmurdudeks ning leida perioodiliste murdude periood.
Lahendasid etteantud (õpikust võetud) töölehte.
4) Tund 6.e klassiga. Tunni eesmärk oli leida kindel seos, milline nimetaja annab lõpliku kümnendmurru ja milline mitte.
Kõigile said arvutid võetud. Iga õpilane sai ka välja prinditud töölehe. Ühtlasi kasutasin digitahvli võimalusi ning exeli tabel sai ka tahvli peale lahti võetud, mida siis koos õpilastega täitsime. Sai ette näidatud ka, kuidas võtta exelis matemaatilisi valemeid. Tunni lõpus sai kõigile antud teematkokkuvõte, mille nad said oma õpimappi panna.
5) Tund 6.e klassiga. Tunni eesmärk oli kinnistada protsentarvutust, selleks sai võetud õpilasi huvitava (jalka MM) statistika.
Kõik said välja prinditud töölehe. Mina tegin kõike ka tahvli peale. Kuna oli väike klass, siis sai valdavalt tehtud ilma käe tõstmiseta ning kui kuskilt tuli vastus, siis sai see tahvli peale.
6) Tund 6.e klassiga. Tunni eesmärk oli silmaringi arendada. Tunnis sai natuke korratud harilike murdudega osa leidmist.
Sisuliselt andsid õpilased ise antud tunni. Tehti 4 ettekannet, kus esitleti kuut erinevat toitu. Iga ettekanne sisaldas ka koguste teisendusi erinevate portsjonite arvu korral. Kõige suuremat isu tekitas vene päritolu tüdruku ettekanne kapsarullidest.
Üldises plaanis ilmselt kahvatus mu praktika kogemus selle kõrval, et ma hakkasin Novembris ka Descarte'i koolis tööle õpetades ukraina lapsi. Ukraina laste õpetamine pakub kindlasti suuremat väljakutset alustades juba keelebarjääriga ning lõpetades nende vaimse seisundiga. Seal ma annan 9 tundi nädalas ning tegu on väga palju õpetava kogemusega.
Kindlasti tekib minu praktika kogemuse juures küsimus, kas keele barjääri ei tekkinud. Mu automaat vastus on, et ei tekkinud, kuid kindlasti midagi oli, see lihtsalt kahvatub mu igapäevase töö kõrval.
Mida ma võtan sellest ajaperioodist kaasa on teadmine, et on normaalne kui klass ei allu mulle koheselt ning algaja õpetajana ei tohiks karta vigu teha. Võibolla ei jõua tunnis teha nii palju kui plaanitud, võibolla ei saanud piisavalt plaanitud. Kõik tuleb kogemusega. Mina õpin kindlasti õpetades edasi.
Praktika juhendaja tagasiside:
Marie Tempel oli lühipraktikal aine "Mis tunne on olla matemaatikaõpetaja?" raames Miina Härma Gümnaasiumis. Valisime koos praktika klassiks rahvusvahelise õppe 6. klassi. Marie osales selle klassi tundides erinevates rollides: kuulajana ja vaatlejana, arutelus osalejana ja õpetajana. Selle klassi pakkusin Mariele seetõttu, et ta on Ukraina laste õpetaja Hansa koolis. Soovisin, et Marie saaks Ukraina laste õpetamise kogemusele lisaks kogemuse õpetada inglise keeles ja mõelda selle üle, mis on sarnasused ja erinevused antud olukordades õpetamisel. Marie osales 2 tunnis kuulajana ja vaatlejana, pärast tundi veidi arutamise. Kaasasin Marie peaaegu kohe tunni tegevusse, õpilased said arutada temaga koos tunni teemade üle. Marie andis kaks tundi, ühe tunni andis nn olude sunnil, kuna üks õpetaja oli haige ja mina asendasin teda. Tund oli minul ette valmistatud ja kiirelt selgitasin Mariele, mis tunnis peaks toimuma. Õpilaste tagasiside oli tunnile positiivne. Protsentarvutuse teema juures andis Marie 3 ettevalmistatud tundi. Minu kiidusõnad Mariele, tund oli korrektselt ette valmistatud ja õpilastel koostatud töölehed olid huvitavad. Arutelu õpilastega sujus väga hästi. Lisaks vaatles Marie 8. ja 12. klassi tundi. Loodan, et see lühike koolikogemus julgustab Mariet valitud teed jätkama.






