Retsensioon

Ma retsenseerin Jekaterina õpimappi.

1) Teemade kajastatuse põhjalikkust;

Kõik teemad on esindatud. Kõigist on suhteliselt põhjalikult kirjutatud, samas pole ka liiga pikalt kirjutatud. Mulle jättis väga põhjaliku ja asjaliku õpimapi mulje.

2) Mapis välja toodut, mida õpiti nendest teemadest; 

On näha, et Jekaterina on kõik teemad korralikult läbi mõelnud. Igateema juures on võimalik aru saada, mis ta õppis või millele ta suuremalt mõtles, et kuidas midagi ise paremini teha.

3) Korrektset keelekasutust ja viitamist; 

Viitamised tunduvad kõik olemas olevat. Keelekasutust ma väga tähele ei pannud, järelikult ei saanud sel midagi väga viga olla. Mõned typo'd leidsin, kuid need ei jäänud häirima ning ma leidsin need ainult selle pärast, et ma otsisin.

4) Illustreeritust; 

Paljude postituste juures on pilt või video ning kuna kõik postitused on korraga nähtavad, siis on ekraani peal kogu aeg mingi pilt. Natuke on tüütu see, et pilt on postituse alguses, kuid kuna postitus on pikk soolikas, siis see pilt ei ole terve postituse lugemise ajal ekraanil (kuid ega minu õpimapis vist väga palju parem ole).

5) Kujundust (värvikasutus, kirjastiil, joondus jms); 

Mulle väga meeldib Jekaterina kasutatud kujundus. See näeb äge ja meeldiv välja ning kõik on kompaktselt koos. Värvikasutus on küll pigem erksa ja kirju poole, kuid on siiski hästi jälgitav. Kirjastiil on ilusasti loetav, kuid joondus võiks olla võibolla rööpjoondus, kuid samas ei jää ka praegune joondus mind häirima.

6) Lugejasõbralikkust (postitused kiiresti leitavad, süsteemselt esitatud).

Postitused on väga mugavalt pandud ning kiiresti leitavad. Kõik on korraga näha, kuid nad on kompaktselt ja kronoloogiliselt paigutatud. Kokkuvõttes on tegu väga ilusa ja hea õpimapiga.

Õpimappi tutvustav video

Loodan, et saan andeks, et kuskil alguse poole keskel olen korraks mikrofonile pihta läinud ning lõpp on võibolla natuke poole lause pealt, aga mulle jõudis kohale, et ma olen kõik ära öelnud ja ei osanud enam midagi lisada.  

Kes tahavad ülesande meelde tuletust (nagu nt mina), siis:

Lisage mappi oma digimappi tutvustav ekraanivideo, milles vastate järgmistele küsimustele:

1. Millise keskkonna valisid õpimapiks ja milline on mapi üldstruktuur?
2. Milline teema ja miks meeldis kõige rohkem?
3. Mida õppisid enda ja oma õppimise kohta õpimappi täites?

Koolis kasutatavad infotehnoloogilised vahendid

Lisage õpimappi veel 4 infotehnoloogilist vahendit, mida saab koolis kasutada ja kuidas neid koolis kasutada saab.

1) QR-kood 

QR-koodiga saaks teha koolipeal näiteks orienteerumist ning igas punktis on siis mingi ülesanne ning vihje järgmisesse punkti. Ühes loengus tegime me ülesannet, kus telefon näitas kuhu poole kõndida, kuid QR-koodiga oleks just võimalik teha nii, et õpilane peab ise järgmise punkti üles leidma.

2) Fototöötlus ja animatsiooni tegemine

Me tegime natuke pilte ja natuke videosid antud aines, kuid me ei rääkinud kindlasti kõigist võimalustest.

Fototöötlust saaks kasutada näiteks meemide tegemisel. Ma tean üht ajaloo õpetajat, kes on näiteks oma õpilastele andnud ülesande teha ajalooteemaline meem, kuid seda saaks igas aines teha. Meemi tegemiseks peavad õpilased ka korraks õpiku avama ja midagi sealt vaatama. (Eeldusel, et on ülesanne teha sisuline meem, mitte meem teemal, kuidas neile ei meeldi õppida.)

Lastele saaks animatsiooni tegemise raskused selgeks teha, kui nad ise peaks seda tegema. Siis näeks õpilased, kui palju pilte minutis olema peab, et normaalne video tekiks. Sellist ülesannet ei peaks liiga suurelt ette dikteerima vaid üldine teema anda. 

3) Sõnarägastikud ja muud sarnased mängud

Internetis leidub igasuguste mängude põhju, mida saaks õpilastele teha. Mäletan ise kooliajast, et "Kuldvillaku" mängimine oli üks lahedamaid asju ning selle käigus sai kõik vajaliku üle korrata. Selliseid toredaid mänge on palju. 

Üks lahe idee oleks teha sõnarägastik, kus oleks näiteks 10 mõistet. Õpilasel paluks tõmmata näiteks viiele mõistele ring ümber ning neist natuke pikemalt kirjutada. See annaks õpilasele võimaluse natuke valida, millest ta tahab/oskab kirjutada (juhul kui ta ei tõmba kohe esimesel viiele mõistele, mida ta näeb, ringi ümber). Samas tooks selline ülesanne välja ka selle, kes luges töökäsku korralikult (mõni võibolla kirjutab 10 mõiste kohta). 

4) GeoGebra ja WolframAlpha

GeoGebras annab teha igasuguseid huvitavaid ülesandeid (olen ise ka korra pidanud katsetama). Leidub näiteks jooniseid, mis aitaks Pythagorase teoreemi illustreerida (https://www.geogebra.org/m/UhWvHN3e#material/cu3pXBbm). GeoGebras saab teha igasuguseid toredaid õppematerjale, kuid ma arvan, et lihtsamate asjade tegemist tuleks õpilastele endale ka õpetada. GeoGebras võiks teha graafiku lugemise ülesandeid, kus õpilane peab ise vastava funktsiooni sisestama. 

WolframAlpha ja erinevate teiste interneti põhiste kalkulaatorite kasutamine on lihtsalt asi, mida tuleks lastele õpetada. Ilmselt ühel hetkel hakkavad nad neid nii kui nii kasutama. Veebipõhised kalkulaatorid on ka ise kodutöö kontrollimiseks head. Kuid selleks, et nad neid korrektselt kasutaks on vaja õpetada. Kõigi kalkulaatorite puhul on vaja sulgude tähtsust üle korrutada. WolframAlpha puhul on näiteks oluline ka erinevate käskude õpetamine (põhikool ilmselt piirduks sqrt käsuga). Kuid eks ka teiste programmide puhul tuleb õpilasele ette näidata, kust mis tuleb. 

Virtuaalreaalsus ja asjade internet

 

1) Missuguseid uusi võimalusi hariduses loob virtuaalreaalsus, kuidas seda õppetöös kasutada saab (oleks tore, kui leiate hea idee või näite, mis teie ainesse sobib)?

Virtuaalreaalsus pakub kindlasti huvitavaid võimalusi geograafia ja bioloogia tunni jaoks. Saaks minna kaugetele maadele või vaadata eksootilisi loomi realistlikult. Kui rääkida lastele vihmametsast, siis näiteks saaks nad ka vihmametsa jalutama viia.

Matemaatika tunnis saaks võibolla näiteks mingeid mänge teha. Näiteks laboris mängis üks tüdruk vibulaskmist. Sellest saaks teha matemaatilise mängu, et tulista ainult märklaudu, mille peal oleva tehte vastus on ette antud arv (pranglimine, aga natuke huvitavam võibolla). 

2) Kuidas saab nutistut ehk asjade internetti (ingl internet of things) õppetöös kasutada (oleks tore, kui leiad ka siia hea näite)

Igasuguseid isetoimivaid lillepotte ja asju kasutatakse bioloogia tunnis. Tean, et näiteks Miina Härma gümnaasiumis kasvatavad lapsed nende abil erinevaid taimi. 

Ilmselt saaks kasutada ka füüsika tunnis. Lihtsaid pane lamp põlema katseid tehakse põhikooli füüsikas, äkki oleks võimalik siis internet sinna kuidagi juurde lisada. Kui oleks näiteks mingid valmis vidinad, mis saadaks õpetajale info edasi ja siis teaks õpetaja, mis täpsemalt klassis toimub. 

Kuid ega mul väga palju ideid ei olegi, kuidas asjade internetti põhikoolis kasutada. Füüsika tunnis või ka matemaatika tunnis saaks ehk kiiruse ülesande ehitada selle peale, et kui õpilane kõnnib kiirusega a ja bussipeatus asub b kaugusel ja õpilane tahab olla peatuses c minutit varem, siis millise bussi peale õpilane jõuab ja millal ta lahkuma peab. (Saaks kasutada bussigraafikut ning kui õpetajal veab, siis võibolla tuleks arvestada ka äppi teavitatud bussi hilinemise või varem lahkumisega.)

Graafikalaud ja Arvutimuuseum

Graafikalaud

Mõelge õppeülesannetele, kus olete õpetajana kasutanud mingit digitehnoloogiat (kas ise või õpilased)

Ma ei ole ise õpetajana koolis kordagi töötanud. Eraõpetajana olen kasutanud zoomi võimalusi.

1) Tooge välja, kuidas oleks selles õppeülesanded võimalik kasutada graafikalauda. 

Graafikalaud tuleks zoomi tundides kindlasti abiks, sest matemaatikas, eriti eraõpetajana lahendan ma lihtsalt ülesandeid ning mingite valemite lihtsustamist oleks lihtsam teha graafikalauaga. (Hetkel kasutasin näiteks LaTex-i võimalusi.) Samuti mingite jooniste tegemine oleks kindlasti graafikalauaga lihtsam, kui arvuti touchpadiga.

2) Tooge välja alternatiivse võimaluse (graafikalaua) kasutamise 

- plussid

• mugavam jooniseid teha (kui niisama arvuti hiirega);
• saaks käsikirjaliselt ka zoomis teha;
• kui kasutada koolis tahvli ees, siis ei bloki õpetaja selg tahvlit;
• parem keha asend õpetajal.

- miinused 

• kallis;
• ei näe, kus hiir asub ja kuhu joonistab;
• lisa vidin, mis peaks laua peale mahtuma;
• nõuab mingit harjumisaega, kus ei pruugi kõik plaanitu välja tulla.

3) Mis muutub õpilaste jaoks? 

Zoomi tunnis muutus kindlasti kõik õpilase jaoks kiiremaks, sest kirjalikult valemite kirjutamine võtab vähem aega, kui LaTex'i koodi kirjutamine. Samas ei pruugi kõik asjad ilmuda ekraanile täpselt sinna, kuhu õpetaja tahaks, seega võivad asjad olla natuke kaootilisemalt kirja pandud, mis muudaks jälgimise raskemaks. Oluline on kindlasti, et nii moodi saab säilitada ka õpilase oskust lugeda käsikirja (juba praegu on kohati võibolla liiga paljud asjad trükitud).

Klassiruumis olles näeks õpilane tervet tahvlit korraga, sest õpetaja ei seisaks seal enam ees. 

Arvutimuuseum

Minu kui matemaatiku lemmik asi õpilastele näidata oleks ilmselt arvelaud ja lükati. Lükatiga pole ma ise väga mängida saanud, nii et pole kindel, kuidas seal arvutada ja arvelauaga oskan ka kahjuks ainult liita ja lahutada.  

Arve laud on siis traatidest ja kuulidest koosnev vanaaegne kalkulaator. Erinevad read tähistavad erinevaid numbreid arvus. Näiteks üks rida näitab ühelisi, järgmine kümnelisi jne. Liitmine ja lahutamine on üsna lihtsad, et lisab või võtab ära vastava koguse pärleid vastavalt realt. Kui ühe rea peal pole enam kuule, mida liigutada, siis tuleb minna kas eelneva või järgneva rea peale.

Arvelaud

Arvutimuuseumis tegin ma küll pildi ühest arvutist. Apple Macintosh SE/30 on siis arvuti, mida anti välja aastatel 1989-1991. Võrreldes tänapäevaste Apple arvutitega on kast kõvasti suurem, aga ekraan väiksem. Pildi peal on siiski võrdlemisi väike arvuti ning kutsuti seda siis personaalarvutiks, sest see mahtus inimesele koju ära. Vanasti olid ka kõik ekraanid must-valged, pildil olev arvuti on üks kiiremaid omaaegseid Macintoshe.

m-õpe

 Actionboundis m-õpe

Tegin siis Actionboundis ühe raja. Mõtlesin pikalt, et mida teha ning lõpuks otsustasin, et teen sellise kodulähedase ringi, mis ei pruugi küll otseslt kasulik olla, aga mul oli ikka tore teha. Ma panin Annelinna iga kooli juurde (kokku viis) ühe ülesande, mis võiks kuidagi antud kooliga seotud olla. Mõni võibolla vajab natuke guugeldamist, üks vajab rohkem õnne või siis õige vastuse mäletamist. Loomingulisi ülesandeid panin lausa kaks sisse ja ülesanded olen teadlikult pinna pealseks jätnud.

Raja link: https://actionbound.com/bound/annelinnakoolid

Raja QR-kood:

Kuna mul ei ole seda kellelegi teha, siis andsin oma emale ülesandeks läbi teha. Talle meeldis, kuid Annelinna majade vahel ei pruugi gps koguaeg korralikult töötada. Õnneks oli mul ligikaudne sihtpunk kirjas, nii et õige koha leiab siiski ilma liiga suure vaevata üles.

Droonid ja H5P

1) Milliseid küsimuste tüüpe Te teate? Milliseid kasutasite enda H5P slaididel?

Eksisteerivad  ühevalikuga, mitme valikuga, vabavastus või teksti sisesed lüngad. Need neli vist on kõige levinumad ning hetkel ei tulegi rohkem meelde. Kuna mulle endale tekstilüngad ei meeldi, siis seda ei kasutanud (tekstilünkadega jääb võimalus, et vastus on õige, aga arvuti loeb valeks). Vabatekst on väga tore, kuid selliseks tööks võibolla mitte kõige parem (kui ma ise õpetaja olen ning neid asju kontrollima hakkan, siis hakkan neid ka ilmselt rohkem kasutama). 

Kasutasin enda esitluses siis vali järgnevate vastuste seast õige(d).

2) Milline on Teie kokkupuude droonidega? Kas ja kuidas saaks droone Teie erialal kasutada?

Kokkupuude droonidega puudub. Olen droone ainult kaugelt näinud, kuid ise pole lennutanud ühtegi. Hea küsimus, kuidas saaks matemaatikas droone kasutada. Saaks teha ühe natuke vabama tunni ning otsida võibolla loodusest erinevaid kujundeid, kuid seda saaks ka ilma droonita teha. Drooniga saaks erinevaid takistus radu teha ning võibolla saaks matemaatika juurde rakendada kõige optimaalsema tee leidmiseks ning see takistusrajale maha märkida. 

3) Lisage postituse juurde ka Teie loodud H5P interaktiivsete slaidid. 

https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/8248

Liitreaalsus

 

1) Lisage pilt, mida kasutasite liitreaalsuse iseseisvas töös triggerina õppimappi ning lisaga ka äpp, mida on vaja selle liitreaalsuse kuvamiseks.

Ma panin ühe raamatu kaane peale oma arvustuse antud raamatust. Kasutasin äppi Halo AR.

 

Inglite linn

2) Postitage oma õpimappi mõtted, kus ja kuidas saaks koolis kasutada liitreaalsust teie aines. Mida see juurde annaks ja mida ära võtaks? 

Ma mõtlesin, et äge võiks olla kasutada seda kujundite õppe juures matemaatikas (7.-8. klass). Teeks arvutiga töölehe, kus on erinevad kujundid (muidugi värvilistena, sest nii loeb arvuti paremini) ja siis laps saab näiteks pinginaabriga mõelda, mis kujundid need on ning hiljem ise kontrollida, kui iga kujundi peale ilmub antud kujundi nimetus.

3) Leidke mõni valmis liitreaalsuse lahendus (äpp koos markeritega), mida saaks kasutada õppetöös.

Ma leidsin Halo AR-ist, ühe võõrkeelse töö, kus oli mingi geomeetria töö ning liitreaalsus näitas õigeid vastuseid peale, kuid see ei ole asi, mida nii lihtsalt saaks koos õpilastega kasutada. 

Algklassides saaks kasutada äkki https://www.narratorar.com.au, kui ma õigesti aru saan, siis saab selle abil käekirja harjutada ja parandada, ilma, et see liiga tüütuks ja igavaks muutuks.

Kindlasti leidub veel ägedaid kohti, kuid selleks, et teada mida täpsemalt teha saab tuleks neis konto luua. Leidsin interneti avarustest artikli, kus on 7 erinevat keskkonda välja toodud ning ilmselt ühel päeval tahan ma neid kõiki lähemalt vaadata. https://www.edutopia.org/article/7-augmented-reality-tools-classroom

Interaktiivne tahvel ja veebitahvel

 Üks õpiülesanne ning kirjeldage veebitahvli kasutusvõimalusi selle ülesande juures. 

Ma üritasin OpenBoardi proovides teha õppevideot protsent ülesannetest. Mulle isiklikult nii väga ei meeldinud see viis. Ma arvan, et kui mul oleks graafika laud, siis oleks sellised veebitahvlid jumalikud, kuid nii sama tundus see tüütu ja kohmakas. (Ise olen veebitunnis kasutanud seda, et ma näitan lapsele pdf dokumenti, mida ma siis LaTex'it kasutades uuendan.) 

1) millise õpitulemuse saavutamise juures veebitahvlit kasutaksite?

Veebitahvel aitaks matemaatika tunnis õpetajat, kui oleks olemas graafikalaud, kuid nii sama ei pruugi tast nii palju abi olla. Mulle meeldis see rohkem, mida me tunnis tegime ja veebitahvel on kindlasti äge, kui teha terve klassiga korraga mingeid plakateid näiteks.

2) kuidas veebitahvli kasutamine õpitulemuste saavutamist toetab?

Sedasi saaks ka ilma suure piinlikuseta teiste õpilaste pealt ideid koguda. Kindlasti ei mõtle ma maha tegemist, vaid lihtsalt ideede kogumist. Näiteks kui õpilane näeb, et keegi kasutab sinist värvi taustaks, siis ta võib kohe mõelda, et äkki tema arust sobib antud teema taustaks pigem roosa. Või mingite tekstide paigutus või ka üldiselt, mis võiks tunduda oluline.

3) milliseid visualiseerimise võimalusi tarkvara pakub?

OpenBoard pakub igasuguseid erinevaid asju. Saab niisama kirjutada/joonistada, lisada erinevaid kujundeid, tõsta asju ringi. Muuta värve ja suurusi. Saab teha kõike mida Paint'is ja rohkemgi. Väga tore, on, et taustaks saab panna näiteks ruudulise paberi valge asemel.

4) milliseid lisavõimalusi veebitahvel pakub?

Lisa võimalusi on ka omajagu. Läbi OpenBoardi on võimalik avada internet või siis näidata oma ekraani. Mulle väga meeldib, et on võimalik võtta puhas tahvel ette ilma, et eelmine tahvel kustutatakse, nii moodi on tunni lõpus võimalik üle näidata, mida sai tunni alguses tehtud.

5) kuidas on võimalik tehtud tööd salvestada? Muuta? Jagada? 

Mul on tunne, et OpenBoard salvestab automaatselt ning kui võtta rakenduses sees lahti dokumendid, siis ongi kohe näha varasemad tööd, mida saab siis ka muuta.

6) Lisage ka ekraanipilt enda katsetusest.

OpenBoardi katsetus

Tunnis tehtu