Õppevideod ja ekraanivideod

1) Reflekteerige oma video tegemise kogemust. Mis õnnestus ja mis tekitas probleeme? Millega jäite rahule ja mida saaks teinekord paremini teha? Lisage juurde ka video link. Kirjutage juurde ka, kuidas seda õppetöös kasutada saab ning milliseid vahendeid video tegemisel kasutasite.

Ma arvasin, et video tegemine on palju hirmsam, kui see tegelikult oli. Oma õnnetuseks sain ma muidugi seda kaks korda teha, sest mul oli meeles, et peab tegema õppevideo. Ma tegin video, mis mulle endale meeldis, protsent arvutusest ning see järel läksin ja lugesin tööülesannet. Upsi... seega sain teha uue video teemal, mis kahjuks ei ole minu jaoks üldsegi nii huvitav. 

Kõige suuremaks takistuseks osutusid mu naabrid, kes otsustasid puurida täpselt video tegemise ajal. Mingite katsetuste peale jäi nende puurimine ka valjult peale. Kindlasti oleks saanud parem, kui tekst oleks olnud eelnevalt korralikumalt läbi mõeldud või kui mu teadmised valdkonnast oleks suuremad. Järgmine kord tuleks teha põhjalikumat eeltööd.

Ma ei ole kindel, kuidas seda õppetöös kasutada. Ilmselt ühiskonnaõpetuses, kui räägitakse sotsiaalmeediast.

2) Analüüsige õppevideo teemat natuke laiemalt: kus ja kuidas seda õppetöös kasutada saab, missuguseid aspekte peab seda kasutades ja luues silmas pidama. Tooge 1-2 head näidet õppevideo kohta, mida olete ise loonud või leidnud ja õppetöös kasutada võiks. Miks te neid soovitate, mil moel need õppetööd rikastavad?

Minu video teemat saab kasutada ühiskonnaõpetuses või siis kirjandus tunnis, kui räägitakse meediast. See aitaks võibolla illustreerida, et meedias tuleb olla eetevaatlik, mida sa jagad. Kindlasti tuleks juurde rääkida ning lastega koos vaadata seda veebilehekülge. Minu video kindlasti ei saa asendada tunni tööd, kuid see võib aidata illustreerida.

Kirjandus tunnis saaks ka teha huvitava vaheülesande ning vaadata, palju raamatuid õpilased raamaturiiulist ära tunnevad (nt Harry Potter paistab seal suurelt). 

Mulle kindlasti meeldib mu protsentide õppevideo. See näitab ristkorrutist selle asemel, et õppida 3 valemit pähe. Ma usun, et paljudele õpilastele oleks ristkorrutis palju kiirem ja lihtsam viis. See saaks olla lisamaterjal (nt kodutöö) matemaatikas või keemias juba tunnis koos vaadatav, sest keemias tihtipeale kasutatakse ristkorrutist.

Leidsin internetist video, kus on väga ilusasti lihtsustatud murdudega võrrandisüsteemi. Vahel on vaja, et keegi teine seletaks teiste sõnadega, ning sellistel hetkedel tuleb kasuks nt see video. Ta lahendab terve võrrandi süsteemi ära ning see annab õpilasele võimaluse ka kodus üle vaadata, kuidas vormistama peab ja kuidas teha kontrolli. 

3) Vaadake ka vähemalt kahte kaasõppuri videoklippi. Peegeldage, kus ja kuidas neid videoid kasutada saaksite, mis neis eriti hästi õnnestus ja kuidas neid edasi saaks/võiks arendada.

Vaatasin kahte videot paroolidest. Esimene: 

edastab sõnumit, et telefoni parool peaks olema turvaline. Mulle meeldib, et alguses on välja toodud, et kaks enim levinut parooli on 1234 ja 0000. See on video, mida saaks näidata nii ühiskonnaõpetuses kui ka kirjanduses. Turvaline parool on väga oluline ning ka siin on video alguses välja toodud, et telefon ei ole enam lihtsalt telefon, see on pääs meie meilile, rahakotile, kas või digiloole. Kui keegi saab võõrale nutitelefonile ligi, siis kahju võib olla üüratu. On väga oluline, et see sõnum jõuaks õpilasteni.

Teine: 

Kõige rohkem meeldis mulle video lõppu lisatud Jänku Jussi viide. Ma ei tea, kas tänapäeva lapsed ka Jänku Jussiga mängivad, aga minule oli see kunagi suur asi ning viited mulle südamelähestele asjadel jätavad video kindlasti paremini meelde. Siin olid ilusasti välja toodud ka parooli soovituslik ülesehitus. Jällegi on see teema selline, mida saaks kasutada meedia kursustes. Tegelikult saaks seda teha igas tunnis, kus oleks vaja teha mõni kasutaja (nt et teha plakat canvas). 

 

Looduskaamerad ja virtuaalmuuseumid

Kas ja milleks on vaja looduskaameraid ja virtuaalmuuseumeid?

Minu jaoks on looduskaamerate peamine roll kindlasti olla midagi rahustavat ja positiivset. Kui ikka panda kaamera tööle panna, siis liigub nunnumeeter põhja või kui vaadata kaljukotkast, siis on ka sellel rahustav effekt. 

Looduskaameratel on kindlasti oluline eesmärk näidata lastele kuidas näevad välja loomad, keda näiteks eestis ei leidu (ka Tallinna loomaaias ei leia kõiki loomi). Nende kaamerate pealt on võimalik näha ka erinevate loomade käitumis mustreid, mis aitab nii lastele loomade tutvustuse juures kuid ka teadustöös. 

Virtuaalmuuseumid olid kindlasti oluised koroona lock-downi ajal, sest see oli üks väheseid võimalusi, kuidas kodust mingilgi määral välja saada. Kuid ka tavalisel ajal pakub see võimalust näha kohti, kuhu ei ole võibolla reaalses elus sattuda (nt Buckingham Palace).

Huvitavad leiud:

Alati ei pea olema asjalik, seega minu huvitav leid on kaamera, mis paneb nunnumeetri põhja. Koolis saab selliseid loodus kaameraid kindlasti kasutada loodusõpetuses. Näidata, millised loomad välja näevad või kuidas panda sööb (kõigepealt sikutab pambusvarrel koore ära). 

Samuti saab kasutada looduskaameraid lihtsalt vahetunnis lastele mingi alternatiivse tegevuse pakkumiseks või selleks, et keset tundi teha üks paariminutiline paus, et saada laste tähelepanu tagasi. 

Puhkepausid on sama olulised, kui reaalne õppetöö.

https://explore.org/livecams/explore-all-cams/gengda-valley-panda-yard

Ma mõtlesin, et 7. klassi matemaatika tunnis oleks äge käia ka virtuaalmuuseumis. Neil on üheks teemaks kolmnurkade liikide määramine ning üheks võimaluseks oleks neid saata mõnda muuseumi, mis on vanemas majas/lossis ning lasta neil otsida kolmnurki ja paluda neil määrata neid. 

Olen ise teinud kolmnurkade teemal ka kunagi seda, et õppejõud andis geogebras ette kuldse kolmnurga šablooni ning me saime sinna alla ise pildi panna ja siis pildi pealt kuldseid kolmnurki otsida. Väga äge ja huvitav tund oli.

3D disain ja printimine

Minu disain 

Tegin koolis võtmehoidja, kuhu peale kirjutasin oma nime ja siis "raamatukoi". Vaatasin küll pikalt, et kõik oleks millegagi ühenduses, aga noh lõpuks ikka selgus, et üks "o" täht jäi ühendamata. Lisabki natuke isikupära. 

Disainimine Tinkercadiga oli äge ning võibolla proovin kunagi veel (Tartu Linnaraamatukogus saab näiteks printida).

disain

lõpp produkt

3D printimise kasutus koolis

Kindlasti annaks kasutada 3D printimist loovtöö jaoks, kus õpilane üritab teha midagi suuremat ja keerulisemat. Õpetaja poole pealt tuleks see ilmselt abiks, kui oleks hea näidata klaasile erinevaid kujundeid,  milline on risttahukas näiteks. 3D printimisega saaks ka kindlasti rohkem kui ühe mudeli teha. 

Ka kunstiõpetuses saaks 3D disaini kasutada, sest see on kõik loominguline tegevus, mis on kunstiõpetuse üks eesmärke, arendada loomingulisust.  

Sotsiaalmeedia ja arengumapp

Kes mina olen?

Ma olen TÜ matemaatika bakalaureuse tudeng, kes tahab saada matemaatika õpetajaks. Valisin matemaatika eriala, mitte pedagoogika, sest ma tahtsin ka matemaatikasse natuke rohkem süvitsi minna (sellel teisel erialal oli natuke liiga palju pedagoogilisi aineid ja liiga vähe matemaatikat). Magistris siis pedagoogikasse. 

Kui tahta teada, kes ma olen natuke paremini, siis ma olen suur raamatunohik. Valdavalt loen fantasy't, erilised lemmikud on lohed. Kui keegi tahab mõnd soovitust ulmekirjandusest (teadusulme, fantaasia, alternatiivajalugu jne), siis võib minu käest julgelt küsida.

Suure tähtsusega on ka koorilaul minu jaoks. Laulan Tartu Noortekoori I aldis.

Millised on minu kogemused infotehnoloogia kasutamisega õppetöös?

Õpetajana ma ise kunagi töötanud otseselt ei ole. Eraõpetajana kasutan ma tihti peale ekraanijagamist ning siis LaTex'i koodi kirjutamist (õpilasele näitan siis pdf faili) ja jooniste jaoks geogebrat.

Õppijana ei ole ma ka väga paljude asjadega kokku puutunud. Hetkel tulevadki meelde ainult Kahoot!, geogebra, WolframAlpha, Canva's on kunagi mingeid plakateid tehtud. Ega ei tulegi midagi rohkemat meelde. Kehalises kasvatuses sai gümnaasiumis vahepeal teha seda, et kõndisime mingisse sihtkohta ning siis tegime seal pildi ja saatsime Facebook messengeris õpetajale.

Kuidas hindan oma oskusi infotehnoloogia kasutamise osas?

Ma hindan oma oskusi üsna halvasti. Kuna ma juba eespool mainisin, et ma olen raamatukoi, siis ma ei ole kunagi veetnud internetis nii palju aega. Sotsiaalmeedia platvormidest tunnen ma vist hästi ainult Facebooki ja Instagrammi. Ülikoolis olen pidanud natuke programmeerimisega tegelema, aga ega see reaalseid oskusi ei andnud (LaTex on matemaatika õpetajana kindlasti tulevikus väga kasulik). Kuna ma ei ole kokku puutunud paljude asjadega ning ma ei ole ka kunagi tundnud huvi, et otsida näiteks arvutist üles kõik asjad, mida ma teha saan, siis ei ole ka minu infotehnoloogia oskused kõige paremad.

Mis teadmisi ma sooviksin saada sellel kursusel?

Kindlasti tahaks natuke rohkem teada, et mis erinevad võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks koolis ja mis on üldse erinevad infotehnoloogia võimalused (ilmselgelt ma ei tea neist väga palju). Kuna mu teadmised infotehnoloogiast on sellised nagu nad on, siis ma ei oskagi täpselt öelda, mida ma ootan. Ma ootan lihtsalt natuke informatsiooni ning võibolla mõni näide mis siin aines tehakse tuletab mulle meelde, et ma tegin ju ka koolis kunagi midagi sellist. Kindlasti ootan, et saan sellelt kursuselt asju, mida endaga tulevikus kooli kaasa võtta.

Sissejuhatus ainesse

Milline on kool 10 aasta pärast?

Ma ei usu, et kümne aastaga väga palju muutub, kindlasti tuleb kasutusele natuke rohkem tehnoloogiat, kuid 10 aastat on siiski lühike aeg, et selle jooksul mingeid suuri muudatusi saaks teha.

• Info esitamise juures hakkab ilmselt rohkem esinema seda, et laps üritab kõigepealt ise seoseid luua ning alles siis räägib õpetaja teema üle. Juba praegu näiteks Miina Härma Gümnaasiumis on põhikoolis rohkem rahvusvahelise õppekava poole mindud ning neil on üheks kriteeriumiks, et laps peab ette antud andmete põhjal ise valemi või seose tuletama.
• Õpitu kontrollimine on juba praegu muutuses ning sedasi ta ka ilmselt jätkub. Järjest rohkem ilmselt hakatakse kontrollima arusaamist, mitte pähe õppimist. Teadmiste kontrolli juurest hakkab ka ilmselt hindesüsteem ära kaduma, enamus koolidest algkooli osas juba ongi üritatud hindeid ära kaotada. Hinnete asemel, hakkab ilmselt järjest rohkem esinema sõnalist tagasisidet.
• Ma ei usu, et 10 aastaga robotid eesti koolidesse jõuaks. Esiteks pole eesti koolidel ilmselt piisavalt rahastust ning teiseks 10 aastat on ikkagi lühike aeg. Robootika ringide levik ilmselt suureneb ning laste huvi programmeerimise ja robootika vastu laieneb ka, sest tänapäeva maailm lihtsalt suundub sinna poole, aga ma ei usu, et 10 aastaga robotid eestikoolidesse kuidagi muud moodi jõuavad, kui robootika ringid või tunnid.
• Õpetaja roll on endiselt õpetada, kuid ma usun, et tulevikus üritatakse anda lastele rohkem võimalusi ise katsetada ja avastada. Ehk õpetaja roll jääb rohkem juhendajaks ja valvajaks, et lapsed kogemata kooli põlema ei paneks (gümnaasiumis füüsika katsega suutsid minu klassi poisid põrandale etanooli valada ja siis see põlema panna, seal oli vajalik õpetaja, kes kiiresti võtaks tulekustutus teki ning summutaks leegid).

Ma ei usu, et 10 aastaga toimuks suuri muudatusi meie koolisüsteemis, kuid õpetajast saab ilmselt rohkem juhendaja ning erinevaid digivõimalusi kasutatakse rohkem. E-õppega oldi sunnitud juba suur samm sinna poole tegema.