1) Reflekteerige oma video tegemise kogemust. Mis õnnestus ja mis tekitas probleeme? Millega jäite rahule ja mida saaks teinekord paremini teha? Lisage juurde ka video link. Kirjutage juurde ka, kuidas seda õppetöös kasutada saab ning milliseid vahendeid video tegemisel kasutasite.
Ma arvasin, et video tegemine on palju hirmsam, kui see tegelikult oli. Oma õnnetuseks sain ma muidugi seda kaks korda teha, sest mul oli meeles, et peab tegema õppevideo. Ma tegin video, mis mulle endale meeldis, protsent arvutusest ning see järel läksin ja lugesin tööülesannet. Upsi... seega sain teha uue video teemal, mis kahjuks ei ole minu jaoks üldsegi nii huvitav.
Kõige suuremaks takistuseks osutusid mu naabrid, kes otsustasid puurida täpselt video tegemise ajal. Mingite katsetuste peale jäi nende puurimine ka valjult peale. Kindlasti oleks saanud parem, kui tekst oleks olnud eelnevalt korralikumalt läbi mõeldud või kui mu teadmised valdkonnast oleks suuremad. Järgmine kord tuleks teha põhjalikumat eeltööd.
Ma ei ole kindel, kuidas seda õppetöös kasutada. Ilmselt ühiskonnaõpetuses, kui räägitakse sotsiaalmeediast.
2) Analüüsige õppevideo teemat natuke laiemalt: kus ja kuidas seda õppetöös kasutada saab, missuguseid aspekte peab seda kasutades ja luues silmas pidama. Tooge 1-2 head näidet õppevideo kohta, mida olete ise loonud või leidnud ja õppetöös kasutada võiks. Miks te neid soovitate, mil moel need õppetööd rikastavad?
Minu video teemat saab kasutada ühiskonnaõpetuses või siis kirjandus tunnis, kui räägitakse meediast. See aitaks võibolla illustreerida, et meedias tuleb olla eetevaatlik, mida sa jagad. Kindlasti tuleks juurde rääkida ning lastega koos vaadata seda veebilehekülge. Minu video kindlasti ei saa asendada tunni tööd, kuid see võib aidata illustreerida.
Kirjandus tunnis saaks ka teha huvitava vaheülesande ning vaadata, palju raamatuid õpilased raamaturiiulist ära tunnevad (nt Harry Potter paistab seal suurelt).
Mulle kindlasti meeldib mu protsentide õppevideo. See näitab ristkorrutist selle asemel, et õppida 3 valemit pähe. Ma usun, et paljudele õpilastele oleks ristkorrutis palju kiirem ja lihtsam viis. See saaks olla lisamaterjal (nt kodutöö) matemaatikas või keemias juba tunnis koos vaadatav, sest keemias tihtipeale kasutatakse ristkorrutist.
Leidsin internetist video, kus on väga ilusasti lihtsustatud murdudega võrrandisüsteemi. Vahel on vaja, et keegi teine seletaks teiste sõnadega, ning sellistel hetkedel tuleb kasuks nt see video. Ta lahendab terve võrrandi süsteemi ära ning see annab õpilasele võimaluse ka kodus üle vaadata, kuidas vormistama peab ja kuidas teha kontrolli.
3) Vaadake ka vähemalt kahte kaasõppuri videoklippi. Peegeldage, kus ja kuidas neid videoid kasutada saaksite, mis neis eriti hästi õnnestus ja kuidas neid edasi saaks/võiks arendada.
Vaatasin kahte videot paroolidest. Esimene:
edastab sõnumit, et telefoni parool peaks olema turvaline. Mulle meeldib, et alguses on välja toodud, et kaks enim levinut parooli on 1234 ja 0000. See on video, mida saaks näidata nii ühiskonnaõpetuses kui ka kirjanduses. Turvaline parool on väga oluline ning ka siin on video alguses välja toodud, et telefon ei ole enam lihtsalt telefon, see on pääs meie meilile, rahakotile, kas või digiloole. Kui keegi saab võõrale nutitelefonile ligi, siis kahju võib olla üüratu. On väga oluline, et see sõnum jõuaks õpilasteni.
Teine:
Kõige rohkem meeldis mulle video lõppu lisatud Jänku Jussi viide. Ma ei tea, kas tänapäeva lapsed ka Jänku Jussiga mängivad, aga minule oli see kunagi suur asi ning viited mulle südamelähestele asjadel jätavad video kindlasti paremini meelde. Siin olid ilusasti välja toodud ka parooli soovituslik ülesehitus. Jällegi on see teema selline, mida saaks kasutada meedia kursustes. Tegelikult saaks seda teha igas tunnis, kus oleks vaja teha mõni kasutaja (nt et teha plakat canvas).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar