Kõik teemad on esindatud. Kõigist on suhteliselt põhjalikult kirjutatud, samas pole ka liiga pikalt kirjutatud. Mulle jättis väga põhjaliku ja asjaliku õpimapi mulje.
2) Mapis välja toodut, mida õpiti nendest teemadest;
On näha, et Jekaterina on kõik teemad korralikult läbi mõelnud. Igateema juures on võimalik aru saada, mis ta õppis või millele ta suuremalt mõtles, et kuidas midagi ise paremini teha.
3) Korrektset keelekasutust ja viitamist;
Viitamised tunduvad kõik olemas olevat. Keelekasutust ma väga tähele ei pannud, järelikult ei saanud sel midagi väga viga olla. Mõned typo'd leidsin, kuid need ei jäänud häirima ning ma leidsin need ainult selle pärast, et ma otsisin.
4) Illustreeritust;
Paljude postituste juures on pilt või video ning kuna kõik postitused on korraga nähtavad, siis on ekraani peal kogu aeg mingi pilt. Natuke on tüütu see, et pilt on postituse alguses, kuid kuna postitus on pikk soolikas, siis see pilt ei ole terve postituse lugemise ajal ekraanil (kuid ega minu õpimapis vist väga palju parem ole).
Mulle väga meeldib Jekaterina kasutatud kujundus. See näeb äge ja meeldiv välja ning kõik on kompaktselt koos. Värvikasutus on küll pigem erksa ja kirju poole, kuid on siiski hästi jälgitav. Kirjastiil on ilusasti loetav, kuid joondus võiks olla võibolla rööpjoondus, kuid samas ei jää ka praegune joondus mind häirima.
6) Lugejasõbralikkust (postitused kiiresti leitavad, süsteemselt esitatud).
Postitused on väga mugavalt pandud ning kiiresti leitavad. Kõik on korraga näha, kuid nad on kompaktselt ja kronoloogiliselt paigutatud. Kokkuvõttes on tegu väga ilusa ja hea õpimapiga.
Loodan, et saan andeks, et kuskil alguse poole keskel olen korraks mikrofonile pihta läinud ning lõpp on võibolla natuke poole lause pealt, aga mulle jõudis kohale, et ma olen kõik ära öelnud ja ei osanud enam midagi lisada.
Kes tahavad ülesande meelde tuletust (nagu nt mina), siis:
Lisage mappi oma digimappi tutvustav ekraanivideo, milles vastate järgmistele küsimustele:
Millise keskkonna valisid õpimapiks ja milline on mapi üldstruktuur?
Milline teema ja miks meeldis kõige rohkem?
Mida õppisid enda ja oma õppimise kohta õpimappi täites?
Lisage õpimappi veel 4 infotehnoloogilist vahendit, mida saab koolis kasutada ja kuidas neid koolis kasutada saab.
1) QR-kood
QR-koodiga saaks teha koolipeal näiteks orienteerumist ning igas punktis on siis mingi ülesanne ning vihje järgmisesse punkti. Ühes loengus tegime me ülesannet, kus telefon näitas kuhu poole kõndida, kuid QR-koodiga oleks just võimalik teha nii, et õpilane peab ise järgmise punkti üles leidma.
2) Fototöötlus ja animatsiooni tegemine
Me tegime natuke pilte ja natuke videosid antud aines, kuid me ei rääkinud kindlasti kõigist võimalustest.
Fototöötlust saaks kasutada näiteks meemide tegemisel. Ma tean üht ajaloo õpetajat, kes on näiteks oma õpilastele andnud ülesande teha ajalooteemaline meem, kuid seda saaks igas aines teha. Meemi tegemiseks peavad õpilased ka korraks õpiku avama ja midagi sealt vaatama. (Eeldusel, et on ülesanne teha sisuline meem, mitte meem teemal, kuidas neile ei meeldi õppida.)
Lastele saaks animatsiooni tegemise raskused selgeks teha, kui nad ise peaks seda tegema. Siis näeks õpilased, kui palju pilte minutis olema peab, et normaalne video tekiks. Sellist ülesannet ei peaks liiga suurelt ette dikteerima vaid üldine teema anda.
3) Sõnarägastikud ja muud sarnased mängud
Internetis leidub igasuguste mängude põhju, mida saaks õpilastele teha. Mäletan ise kooliajast, et "Kuldvillaku" mängimine oli üks lahedamaid asju ning selle käigus sai kõik vajaliku üle korrata. Selliseid toredaid mänge on palju.
Üks lahe idee oleks teha sõnarägastik, kus oleks näiteks 10 mõistet. Õpilasel paluks tõmmata näiteks viiele mõistele ring ümber ning neist natuke pikemalt kirjutada. See annaks õpilasele võimaluse natuke valida, millest ta tahab/oskab kirjutada (juhul kui ta ei tõmba kohe esimesel viiele mõistele, mida ta näeb, ringi ümber). Samas tooks selline ülesanne välja ka selle, kes luges töökäsku korralikult (mõni võibolla kirjutab 10 mõiste kohta).
4) GeoGebra ja WolframAlpha
GeoGebras annab teha igasuguseid huvitavaid ülesandeid (olen ise ka korra pidanud katsetama). Leidub näiteks jooniseid, mis aitaks Pythagorase teoreemi illustreerida (https://www.geogebra.org/m/UhWvHN3e#material/cu3pXBbm). GeoGebras saab teha igasuguseid toredaid õppematerjale, kuid ma arvan, et lihtsamate asjade tegemist tuleks õpilastele endale ka õpetada. GeoGebras võiks teha graafiku lugemise ülesandeid, kus õpilane peab ise vastava funktsiooni sisestama.
WolframAlpha ja erinevate teiste interneti põhiste kalkulaatorite kasutamine on lihtsalt asi, mida tuleks lastele õpetada. Ilmselt ühel hetkel hakkavad nad neid nii kui nii kasutama. Veebipõhised kalkulaatorid on ka ise kodutöö kontrollimiseks head. Kuid selleks, et nad neid korrektselt kasutaks on vaja õpetada. Kõigi kalkulaatorite puhul on vaja sulgude tähtsust üle korrutada. WolframAlpha puhul on näiteks oluline ka erinevate käskude õpetamine (põhikool ilmselt piirduks sqrt käsuga). Kuid eks ka teiste programmide puhul tuleb õpilasele ette näidata, kust mis tuleb.
1) Missuguseid uusi võimalusi hariduses loob virtuaalreaalsus, kuidas seda õppetöös kasutada saab (oleks tore, kui leiate hea idee või näite, mis teie ainesse sobib)?
Virtuaalreaalsus pakub kindlasti huvitavaid võimalusi geograafia ja bioloogia tunni jaoks. Saaks minna kaugetele maadele või vaadata eksootilisi loomi realistlikult. Kui rääkida lastele vihmametsast, siis näiteks saaks nad ka vihmametsa jalutama viia.
Matemaatika tunnis saaks võibolla näiteks mingeid mänge teha. Näiteks laboris mängis üks tüdruk vibulaskmist. Sellest saaks teha matemaatilise mängu, et tulista ainult märklaudu, mille peal oleva tehte vastus on ette antud arv (pranglimine, aga natuke huvitavam võibolla).
2) Kuidas saab nutistut ehk asjade internetti (ingl internet of things) õppetöös kasutada (oleks tore, kui leiad ka siia hea näite)
Igasuguseid isetoimivaid lillepotte ja asju kasutatakse bioloogia tunnis. Tean, et näiteks Miina Härma gümnaasiumis kasvatavad lapsed nende abil erinevaid taimi.
Ilmselt saaks kasutada ka füüsika tunnis. Lihtsaid pane lamp põlema katseid tehakse põhikooli füüsikas, äkki oleks võimalik siis internet sinna kuidagi juurde lisada. Kui oleks näiteks mingid valmis vidinad, mis saadaks õpetajale info edasi ja siis teaks õpetaja, mis täpsemalt klassis toimub.
Kuid ega mul väga palju ideid ei olegi, kuidas asjade internetti põhikoolis kasutada. Füüsika tunnis või ka matemaatika tunnis saaks ehk kiiruse ülesande ehitada selle peale, et kui õpilane kõnnib kiirusega a ja bussipeatus asub b kaugusel ja õpilane tahab olla peatuses c minutit varem, siis millise bussi peale õpilane jõuab ja millal ta lahkuma peab. (Saaks kasutada bussigraafikut ning kui õpetajal veab, siis võibolla tuleks arvestada ka äppi teavitatud bussi hilinemise või varem lahkumisega.)
Mõelge õppeülesannetele, kus olete õpetajana kasutanud mingit digitehnoloogiat (kas ise või õpilased)
Ma ei ole ise õpetajana koolis kordagi töötanud. Eraõpetajana olen kasutanud zoomi võimalusi.
1) Tooge välja, kuidas oleks selles õppeülesanded võimalik kasutada graafikalauda.
Graafikalaud tuleks zoomi tundides kindlasti abiks, sest matemaatikas, eriti eraõpetajana lahendan ma lihtsalt ülesandeid ning mingite valemite lihtsustamist oleks lihtsam teha graafikalauaga. (Hetkel kasutasin näiteks LaTex-i võimalusi.) Samuti mingite jooniste tegemine oleks kindlasti graafikalauaga lihtsam, kui arvuti touchpadiga.
2) Tooge välja alternatiivse võimaluse (graafikalaua) kasutamise
- plussid
mugavam jooniseid teha (kui niisama arvuti hiirega);
saaks käsikirjaliselt ka zoomis teha;
kui kasutada koolis tahvli ees, siis ei bloki õpetaja selg tahvlit;
parem keha asend õpetajal.
- miinused
kallis;
ei näe, kus hiir asub ja kuhu joonistab;
lisa vidin, mis peaks laua peale mahtuma;
nõuab mingit harjumisaega, kus ei pruugi kõik plaanitu välja tulla.
3) Mis muutub õpilaste jaoks?
Zoomi tunnis muutus kindlasti kõik õpilase jaoks kiiremaks, sest kirjalikult valemite kirjutamine võtab vähem aega, kui LaTex'i koodi kirjutamine. Samas ei pruugi kõik asjad ilmuda ekraanile täpselt sinna, kuhu õpetaja tahaks, seega võivad asjad olla natuke kaootilisemalt kirja pandud, mis muudaks jälgimise raskemaks. Oluline on kindlasti, et nii moodi saab säilitada ka õpilase oskust lugeda käsikirja (juba praegu on kohati võibolla liiga paljud asjad trükitud).
Klassiruumis olles näeks õpilane tervet tahvlit korraga, sest õpetaja ei seisaks seal enam ees.
Arvutimuuseum
Minu kui matemaatiku lemmik asi õpilastele näidata oleks ilmselt arvelaud ja lükati. Lükatiga pole ma ise väga mängida saanud, nii et pole kindel, kuidas seal arvutada ja arvelauaga oskan ka kahjuks ainult liita ja lahutada.
Arve laud on siis traatidest ja kuulidest koosnev vanaaegne kalkulaator. Erinevad read tähistavad erinevaid numbreid arvus. Näiteks üks rida näitab ühelisi, järgmine kümnelisi jne. Liitmine ja lahutamine on üsna lihtsad, et lisab või võtab ära vastava koguse pärleid vastavalt realt. Kui ühe rea peal pole enam kuule, mida liigutada, siis tuleb minna kas eelneva või järgneva rea peale.
Arvutimuuseumis tegin ma küll pildi ühest arvutist. Apple Macintosh SE/30 on siis arvuti, mida anti välja aastatel 1989-1991. Võrreldes tänapäevaste Apple arvutitega on kast kõvasti suurem, aga ekraan väiksem. Pildi peal on siiski võrdlemisi väike arvuti ning kutsuti seda siis personaalarvutiks, sest see mahtus inimesele koju ära. Vanasti olid ka kõik ekraanid must-valged, pildil olev arvuti on üks kiiremaid omaaegseid Macintoshe.
Tegin siis Actionboundis ühe raja. Mõtlesin pikalt, et mida teha ning lõpuks otsustasin, et teen sellise kodulähedase ringi, mis ei pruugi küll otseslt kasulik olla, aga mul oli ikka tore teha. Ma panin Annelinna iga kooli juurde (kokku viis) ühe ülesande, mis võiks kuidagi antud kooliga seotud olla. Mõni võibolla vajab natuke guugeldamist, üks vajab rohkem õnne või siis õige vastuse mäletamist. Loomingulisi ülesandeid panin lausa kaks sisse ja ülesanded olen teadlikult pinna pealseks jätnud.
Kuna mul ei ole seda kellelegi teha, siis andsin oma emale ülesandeks läbi teha. Talle meeldis, kuid Annelinna majade vahel ei pruugi gps koguaeg korralikult töötada. Õnneks oli mul ligikaudne sihtpunk kirjas, nii et õige koha leiab siiski ilma liiga suure vaevata üles.
1) Milliseid küsimuste tüüpe Te teate? Milliseid kasutasite enda H5P slaididel?
Eksisteerivad ühevalikuga, mitme valikuga, vabavastus või teksti sisesed lüngad. Need neli vist on kõige levinumad ning hetkel ei tulegi rohkem meelde. Kuna mulle endale tekstilüngad ei meeldi, siis seda ei kasutanud (tekstilünkadega jääb võimalus, et vastus on õige, aga arvuti loeb valeks). Vabatekst on väga tore, kuid selliseks tööks võibolla mitte kõige parem (kui ma ise õpetaja olen ning neid asju kontrollima hakkan, siis hakkan neid ka ilmselt rohkem kasutama).
Kasutasin enda esitluses siis vali järgnevate vastuste seast õige(d).
2) Milline on Teie kokkupuude droonidega? Kas ja kuidas saaks droone Teie erialal kasutada?
Kokkupuude droonidega puudub. Olen droone ainult kaugelt näinud, kuid ise pole lennutanud ühtegi. Hea küsimus, kuidas saaks matemaatikas droone kasutada. Saaks teha ühe natuke vabama tunni ning otsida võibolla loodusest erinevaid kujundeid, kuid seda saaks ka ilma droonita teha. Drooniga saaks erinevaid takistus radu teha ning võibolla saaks matemaatika juurde rakendada kõige optimaalsema tee leidmiseks ning see takistusrajale maha märkida.
3) Lisage postituse juurde ka Teie loodud H5P interaktiivsete slaidid.
2) Postitage oma õpimappi mõtted, kus ja kuidas saaks koolis kasutada liitreaalsust teie aines. Mida see juurde annaks ja mida ära võtaks?
Ma mõtlesin, et äge võiks olla kasutada seda kujundite õppe juures matemaatikas (7.-8. klass). Teeks arvutiga töölehe, kus on erinevad kujundid (muidugi värvilistena, sest nii loeb arvuti paremini) ja siis laps saab näiteks pinginaabriga mõelda, mis kujundid need on ning hiljem ise kontrollida, kui iga kujundi peale ilmub antud kujundi nimetus.
3) Leidke mõni valmis liitreaalsuse lahendus (äpp koos markeritega), mida saaks kasutada õppetöös.
Ma leidsin Halo AR-ist, ühe võõrkeelse töö, kus oli mingi geomeetria töö ning liitreaalsus näitas õigeid vastuseid peale, kuid see ei ole asi, mida nii lihtsalt saaks koos õpilastega kasutada.
Algklassides saaks kasutada äkki https://www.narratorar.com.au, kui ma õigesti aru saan, siis saab selle abil käekirja harjutada ja parandada, ilma, et see liiga tüütuks ja igavaks muutuks.
Kindlasti leidub veel ägedaid kohti, kuid selleks, et teada mida täpsemalt teha saab tuleks neis konto luua. Leidsin interneti avarustest artikli, kus on 7 erinevat keskkonda välja toodud ning ilmselt ühel päeval tahan ma neid kõiki lähemalt vaadata. https://www.edutopia.org/article/7-augmented-reality-tools-classroom
Üks õpiülesanne ning kirjeldage veebitahvli kasutusvõimalusi selle ülesande juures.
Ma üritasin OpenBoardi proovides teha õppevideot protsent ülesannetest. Mulle isiklikult nii väga ei meeldinud see viis. Ma arvan, et kui mul oleks graafika laud, siis oleks sellised veebitahvlid jumalikud, kuid nii sama tundus see tüütu ja kohmakas. (Ise olen veebitunnis kasutanud seda, et ma näitan lapsele pdf dokumenti, mida ma siis LaTex'it kasutades uuendan.)
1) millise õpitulemuse saavutamise juures veebitahvlit kasutaksite?
Veebitahvel aitaks matemaatika tunnis õpetajat, kui oleks olemas graafikalaud, kuid nii sama ei pruugi tast nii palju abi olla. Mulle meeldis see rohkem, mida me tunnis tegime ja veebitahvel on kindlasti äge, kui teha terve klassiga korraga mingeid plakateid näiteks.
2) kuidas veebitahvli kasutamine õpitulemuste saavutamist toetab?
Sedasi saaks ka ilma suure piinlikuseta teiste õpilaste pealt ideid koguda. Kindlasti ei mõtle ma maha tegemist, vaid lihtsalt ideede kogumist. Näiteks kui õpilane näeb, et keegi kasutab sinist värvi taustaks, siis ta võib kohe mõelda, et äkki tema arust sobib antud teema taustaks pigem roosa. Või mingite tekstide paigutus või ka üldiselt, mis võiks tunduda oluline.
3) milliseid visualiseerimise võimalusi tarkvara pakub?
OpenBoard pakub igasuguseid erinevaid asju. Saab niisama kirjutada/joonistada, lisada erinevaid kujundeid, tõsta asju ringi. Muuta värve ja suurusi. Saab teha kõike mida Paint'is ja rohkemgi. Väga tore, on, et taustaks saab panna näiteks ruudulise paberi valge asemel.
4) milliseid lisavõimalusi veebitahvel pakub?
Lisa võimalusi on ka omajagu. Läbi OpenBoardi on võimalik avada internet või siis näidata oma ekraani. Mulle väga meeldib, et on võimalik võtta puhas tahvel ette ilma, et eelmine tahvel kustutatakse, nii moodi on tunni lõpus võimalik üle näidata, mida sai tunni alguses tehtud.
5) kuidas on võimalik tehtud tööd salvestada? Muuta? Jagada?
Mul on tunne, et OpenBoard salvestab automaatselt ning kui võtta rakenduses sees lahti dokumendid, siis ongi kohe näha varasemad tööd, mida saab siis ka muuta.
1) Reflekteerige oma video tegemise kogemust. Mis õnnestus ja mis tekitas probleeme? Millega jäite rahule ja mida saaks teinekord paremini teha? Lisage juurde ka video link. Kirjutage juurde ka, kuidas seda õppetöös kasutada saab ning milliseid vahendeid video tegemisel kasutasite.
Ma arvasin, et video tegemine on palju hirmsam, kui see tegelikult oli. Oma õnnetuseks sain ma muidugi seda kaks korda teha, sest mul oli meeles, et peab tegema õppevideo. Ma tegin video, mis mulle endale meeldis, protsent arvutusest ning see järel läksin ja lugesin tööülesannet. Upsi... seega sain teha uue video teemal, mis kahjuks ei ole minu jaoks üldsegi nii huvitav.
Kõige suuremaks takistuseks osutusid mu naabrid, kes otsustasid puurida täpselt video tegemise ajal. Mingite katsetuste peale jäi nende puurimine ka valjult peale. Kindlasti oleks saanud parem, kui tekst oleks olnud eelnevalt korralikumalt läbi mõeldud või kui mu teadmised valdkonnast oleks suuremad. Järgmine kord tuleks teha põhjalikumat eeltööd.
Ma ei ole kindel, kuidas seda õppetöös kasutada. Ilmselt ühiskonnaõpetuses, kui räägitakse sotsiaalmeediast.
2) Analüüsige õppevideo teemat natuke laiemalt: kus ja kuidas seda õppetöös kasutada saab, missuguseid aspekte peab seda kasutades ja luues silmas pidama. Tooge 1-2 head näidet õppevideo kohta, mida olete ise loonud või leidnud ja õppetöös kasutada võiks. Miks te neid soovitate, mil moel need õppetööd rikastavad?
Minu video teemat saab kasutada ühiskonnaõpetuses või siis kirjandus tunnis, kui räägitakse meediast. See aitaks võibolla illustreerida, et meedias tuleb olla eetevaatlik, mida sa jagad. Kindlasti tuleks juurde rääkida ning lastega koos vaadata seda veebilehekülge. Minu video kindlasti ei saa asendada tunni tööd, kuid see võib aidata illustreerida.
Kirjandus tunnis saaks ka teha huvitava vaheülesande ning vaadata, palju raamatuid õpilased raamaturiiulist ära tunnevad (nt Harry Potter paistab seal suurelt).
Mulle kindlasti meeldib mu protsentide õppevideo. See näitab ristkorrutist selle asemel, et õppida 3 valemit pähe. Ma usun, et paljudele õpilastele oleks ristkorrutis palju kiirem ja lihtsam viis. See saaks olla lisamaterjal (nt kodutöö) matemaatikas või keemias juba tunnis koos vaadatav, sest keemias tihtipeale kasutatakse ristkorrutist.
Leidsin internetist video, kus on väga ilusasti lihtsustatud murdudega võrrandisüsteemi. Vahel on vaja, et keegi teine seletaks teiste sõnadega, ning sellistel hetkedel tuleb kasuks nt see video. Ta lahendab terve võrrandi süsteemi ära ning see annab õpilasele võimaluse ka kodus üle vaadata, kuidas vormistama peab ja kuidas teha kontrolli.
3) Vaadake ka vähemalt kahte kaasõppuri videoklippi. Peegeldage, kus ja kuidas neid videoid kasutada saaksite, mis neis eriti hästi õnnestus ja kuidas neid edasi saaks/võiks arendada.
Vaatasin kahte videot paroolidest. Esimene:
edastab sõnumit, et telefoni parool peaks olema turvaline. Mulle meeldib, et alguses on välja toodud, et kaks enim levinut parooli on 1234 ja 0000. See on video, mida saaks näidata nii ühiskonnaõpetuses kui ka kirjanduses. Turvaline parool on väga oluline ning ka siin on video alguses välja toodud, et telefon ei ole enam lihtsalt telefon, see on pääs meie meilile, rahakotile, kas või digiloole. Kui keegi saab võõrale nutitelefonile ligi, siis kahju võib olla üüratu. On väga oluline, et see sõnum jõuaks õpilasteni.
Teine:
Kõige rohkem meeldis mulle video lõppu lisatud Jänku Jussi viide. Ma ei tea, kas tänapäeva lapsed ka Jänku Jussiga mängivad, aga minule oli see kunagi suur asi ning viited mulle südamelähestele asjadel jätavad video kindlasti paremini meelde. Siin olid ilusasti välja toodud ka parooli soovituslik ülesehitus. Jällegi on see teema selline, mida saaks kasutada meedia kursustes. Tegelikult saaks seda teha igas tunnis, kus oleks vaja teha mõni kasutaja (nt et teha plakat canvas).
Kas ja milleks on vaja looduskaameraid ja virtuaalmuuseumeid?
Minu jaoks on looduskaamerate peamine roll kindlasti olla midagi rahustavat ja positiivset. Kui ikka panda kaamera tööle panna, siis liigub nunnumeeter põhja või kui vaadata kaljukotkast, siis on ka sellel rahustav effekt.
Looduskaameratel on kindlasti oluline eesmärk näidata lastele kuidas näevad välja loomad, keda näiteks eestis ei leidu (ka Tallinna loomaaias ei leia kõiki loomi). Nende kaamerate pealt on võimalik näha ka erinevate loomade käitumis mustreid, mis aitab nii lastele loomade tutvustuse juures kuid ka teadustöös.
Virtuaalmuuseumid olid kindlasti oluised koroona lock-downi ajal, sest see oli üks väheseid võimalusi, kuidas kodust mingilgi määral välja saada. Kuid ka tavalisel ajal pakub see võimalust näha kohti, kuhu ei ole võibolla reaalses elus sattuda (nt Buckingham Palace).
Huvitavad leiud:
Alati ei pea olema asjalik, seega minu huvitav leid on kaamera, mis paneb nunnumeetri põhja. Koolis saab selliseid loodus kaameraid kindlasti kasutada loodusõpetuses. Näidata, millised loomad välja näevad või kuidas panda sööb (kõigepealt sikutab pambusvarrel koore ära).
Samuti saab kasutada looduskaameraid lihtsalt vahetunnis lastele mingi alternatiivse tegevuse pakkumiseks või selleks, et keset tundi teha üks paariminutiline paus, et saada laste tähelepanu tagasi.
Puhkepausid on sama olulised, kui reaalne õppetöö.
Ma mõtlesin, et 7. klassi matemaatika tunnis oleks äge käia ka virtuaalmuuseumis. Neil on üheks teemaks kolmnurkade liikide määramine ning üheks võimaluseks oleks neid saata mõnda muuseumi, mis on vanemas majas/lossis ning lasta neil otsida kolmnurki ja paluda neil määrata neid.
Olen ise teinud kolmnurkade teemal ka kunagi seda, et õppejõud andis geogebras ette kuldse kolmnurga šablooni ning me saime sinna alla ise pildi panna ja siis pildi pealt kuldseid kolmnurki otsida. Väga äge ja huvitav tund oli.
Tegin koolis võtmehoidja, kuhu peale kirjutasin oma nime ja siis "raamatukoi". Vaatasin küll pikalt, et kõik oleks millegagi ühenduses, aga noh lõpuks ikka selgus, et üks "o" täht jäi ühendamata. Lisabki natuke isikupära.
Disainimine Tinkercadiga oli äge ning võibolla proovin kunagi veel (Tartu Linnaraamatukogus saab näiteks printida).
disain
lõpp produkt
3D printimise kasutus koolis
Kindlasti annaks kasutada 3D printimist loovtöö jaoks, kus õpilane üritab teha midagi suuremat ja keerulisemat. Õpetaja poole pealt tuleks see ilmselt abiks, kui oleks hea näidata klaasile erinevaid kujundeid, milline on risttahukas näiteks. 3D printimisega saaks ka kindlasti rohkem kui ühe mudeli teha.
Ka kunstiõpetuses saaks 3D disaini kasutada, sest see on kõik loominguline tegevus, mis on kunstiõpetuse üks eesmärke, arendada loomingulisust.
Ma olen TÜ matemaatika bakalaureuse tudeng, kes tahab saada matemaatika õpetajaks. Valisin matemaatika eriala, mitte pedagoogika, sest ma tahtsin ka matemaatikasse natuke rohkem süvitsi minna (sellel teisel erialal oli natuke liiga palju pedagoogilisi aineid ja liiga vähe matemaatikat). Magistris siis pedagoogikasse.
Kui tahta teada, kes ma olen natuke paremini, siis ma olen suur raamatunohik. Valdavalt loen fantasy't, erilised lemmikud on lohed. Kui keegi tahab mõnd soovitust ulmekirjandusest (teadusulme, fantaasia, alternatiivajalugu jne), siis võib minu käest julgelt küsida.
Suure tähtsusega on ka koorilaul minu jaoks. Laulan Tartu Noortekoori I aldis.
Millised on minu kogemused infotehnoloogia kasutamisega õppetöös?
Õpetajana ma ise kunagi töötanud otseselt ei ole. Eraõpetajana kasutan ma tihti peale ekraanijagamist ning siis LaTex'i koodi kirjutamist (õpilasele näitan siis pdf faili) ja jooniste jaoks geogebrat.
Õppijana ei ole ma ka väga paljude asjadega kokku puutunud. Hetkel tulevadki meelde ainult Kahoot!, geogebra, WolframAlpha, Canva's on kunagi mingeid plakateid tehtud. Ega ei tulegi midagi rohkemat meelde. Kehalises kasvatuses sai gümnaasiumis vahepeal teha seda, et kõndisime mingisse sihtkohta ning siis tegime seal pildi ja saatsime Facebook messengeris õpetajale.
Kuidas hindan oma oskusi infotehnoloogia kasutamise osas?
Ma hindan oma oskusi üsna halvasti. Kuna ma juba eespool mainisin, et ma olen raamatukoi, siis ma ei ole kunagi veetnud internetis nii palju aega. Sotsiaalmeedia platvormidest tunnen ma vist hästi ainult Facebooki ja Instagrammi. Ülikoolis olen pidanud natuke programmeerimisega tegelema, aga ega see reaalseid oskusi ei andnud (LaTex on matemaatika õpetajana kindlasti tulevikus väga kasulik). Kuna ma ei ole kokku puutunud paljude asjadega ning ma ei ole ka kunagi tundnud huvi, et otsida näiteks arvutist üles kõik asjad, mida ma teha saan, siis ei ole ka minu infotehnoloogia oskused kõige paremad.
Mis teadmisi ma sooviksin saada sellel kursusel?
Kindlasti tahaks natuke rohkem teada, et mis erinevad võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks koolis ja mis on üldse erinevad infotehnoloogia võimalused (ilmselgelt ma ei tea neist väga palju). Kuna mu teadmised infotehnoloogiast on sellised nagu nad on, siis ma ei oskagi täpselt öelda, mida ma ootan. Ma ootan lihtsalt natuke informatsiooni ning võibolla mõni näide mis siin aines tehakse tuletab mulle meelde, et ma tegin ju ka koolis kunagi midagi sellist. Kindlasti ootan, et saan sellelt kursuselt asju, mida endaga tulevikus kooli kaasa võtta.
Ma ei usu, et kümne aastaga väga palju muutub, kindlasti tuleb kasutusele natuke rohkem tehnoloogiat, kuid 10 aastat on siiski lühike aeg, et selle jooksul mingeid suuri muudatusi saaks teha.
Info esitamise juures hakkab ilmselt rohkem esinema seda, et laps üritab kõigepealt ise seoseid luua ning alles siis räägib õpetaja teema üle. Juba praegu näiteks Miina Härma Gümnaasiumis on põhikoolis rohkem rahvusvahelise õppekava poole mindud ning neil on üheks kriteeriumiks, et laps peab ette antud andmete põhjal ise valemi või seose tuletama.
Õpitu kontrollimine on juba praegu muutuses ning sedasi ta ka ilmselt jätkub. Järjest rohkem ilmselt hakatakse kontrollima arusaamist, mitte pähe õppimist. Teadmiste kontrolli juurest hakkab ka ilmselt hindesüsteem ära kaduma, enamus koolidest algkooli osas juba ongi üritatud hindeid ära kaotada. Hinnete asemel, hakkab ilmselt järjest rohkem esinema sõnalist tagasisidet.
Ma ei usu, et 10 aastaga robotid eesti koolidesse jõuaks. Esiteks pole eesti koolidel ilmselt piisavalt rahastust ning teiseks 10 aastat on ikkagi lühike aeg. Robootika ringide levik ilmselt suureneb ning laste huvi programmeerimise ja robootika vastu laieneb ka, sest tänapäeva maailm lihtsalt suundub sinna poole, aga ma ei usu, et 10 aastaga robotid eestikoolidesse kuidagi muud moodi jõuavad, kui robootika ringid või tunnid.
Õpetaja roll on endiselt õpetada, kuid ma usun, et tulevikus üritatakse anda lastele rohkem võimalusi ise katsetada ja avastada. Ehk õpetaja roll jääb rohkem juhendajaks ja valvajaks, et lapsed kogemata kooli põlema ei paneks (gümnaasiumis füüsika katsega suutsid minu klassi poisid põrandale etanooli valada ja siis see põlema panna, seal oli vajalik õpetaja, kes kiiresti võtaks tulekustutus teki ning summutaks leegid).
Ma ei usu, et 10 aastaga toimuks suuri muudatusi meie koolisüsteemis, kuid õpetajast saab ilmselt rohkem juhendaja ning erinevaid digivõimalusi kasutatakse rohkem. E-õppega oldi sunnitud juba suur samm sinna poole tegema.
