Graafikalaud ja Arvutimuuseum

Graafikalaud

Mõelge õppeülesannetele, kus olete õpetajana kasutanud mingit digitehnoloogiat (kas ise või õpilased)

Ma ei ole ise õpetajana koolis kordagi töötanud. Eraõpetajana olen kasutanud zoomi võimalusi.

1) Tooge välja, kuidas oleks selles õppeülesanded võimalik kasutada graafikalauda. 

Graafikalaud tuleks zoomi tundides kindlasti abiks, sest matemaatikas, eriti eraõpetajana lahendan ma lihtsalt ülesandeid ning mingite valemite lihtsustamist oleks lihtsam teha graafikalauaga. (Hetkel kasutasin näiteks LaTex-i võimalusi.) Samuti mingite jooniste tegemine oleks kindlasti graafikalauaga lihtsam, kui arvuti touchpadiga.

2) Tooge välja alternatiivse võimaluse (graafikalaua) kasutamise 

- plussid

• mugavam jooniseid teha (kui niisama arvuti hiirega);
• saaks käsikirjaliselt ka zoomis teha;
• kui kasutada koolis tahvli ees, siis ei bloki õpetaja selg tahvlit;
• parem keha asend õpetajal.

- miinused 

• kallis;
• ei näe, kus hiir asub ja kuhu joonistab;
• lisa vidin, mis peaks laua peale mahtuma;
• nõuab mingit harjumisaega, kus ei pruugi kõik plaanitu välja tulla.

3) Mis muutub õpilaste jaoks? 

Zoomi tunnis muutus kindlasti kõik õpilase jaoks kiiremaks, sest kirjalikult valemite kirjutamine võtab vähem aega, kui LaTex'i koodi kirjutamine. Samas ei pruugi kõik asjad ilmuda ekraanile täpselt sinna, kuhu õpetaja tahaks, seega võivad asjad olla natuke kaootilisemalt kirja pandud, mis muudaks jälgimise raskemaks. Oluline on kindlasti, et nii moodi saab säilitada ka õpilase oskust lugeda käsikirja (juba praegu on kohati võibolla liiga paljud asjad trükitud).

Klassiruumis olles näeks õpilane tervet tahvlit korraga, sest õpetaja ei seisaks seal enam ees. 

Arvutimuuseum

Minu kui matemaatiku lemmik asi õpilastele näidata oleks ilmselt arvelaud ja lükati. Lükatiga pole ma ise väga mängida saanud, nii et pole kindel, kuidas seal arvutada ja arvelauaga oskan ka kahjuks ainult liita ja lahutada.  

Arve laud on siis traatidest ja kuulidest koosnev vanaaegne kalkulaator. Erinevad read tähistavad erinevaid numbreid arvus. Näiteks üks rida näitab ühelisi, järgmine kümnelisi jne. Liitmine ja lahutamine on üsna lihtsad, et lisab või võtab ära vastava koguse pärleid vastavalt realt. Kui ühe rea peal pole enam kuule, mida liigutada, siis tuleb minna kas eelneva või järgneva rea peale.

Arvelaud

Arvutimuuseumis tegin ma küll pildi ühest arvutist. Apple Macintosh SE/30 on siis arvuti, mida anti välja aastatel 1989-1991. Võrreldes tänapäevaste Apple arvutitega on kast kõvasti suurem, aga ekraan väiksem. Pildi peal on siiski võrdlemisi väike arvuti ning kutsuti seda siis personaalarvutiks, sest see mahtus inimesele koju ära. Vanasti olid ka kõik ekraanid must-valged, pildil olev arvuti on üks kiiremaid omaaegseid Macintoshe.